Rahvusarhiiviga koostöös toimuvad Aruküla raamatukogus kokku neli arhiivitundi, kus räägitakse täpsemalt Rahvusarhiivist, digitaalsetest andmebaasidest, erinevatest säilikutest ja paljust muust huvitavast.
Teine arhiivitund toimub 15.ndal novembril 2023 kell 18.00
Raasiku 24.karikavõistlus koroona üksikmängus
Registreerimine 9.30ks, võistluse algus 10.00
Osalus 6 eurot. Kaasa kii ja vahetusjalanõud. Mänguinventar korraldaja poolt
Lisainfo: Guido Trees 5278829
30. septembril
kell 08.15 Pikaverest,
kell 08.30 Arukülast ja
kell 08.45 Raasikult ekskursioon Järvamaa mõisatesse.
Külastame: Jäneda mõisa, Albu mõis, Rava mõis, Väätsa mõis, Roosna-Alliku mõis, Einvere mõis, Prääma mõis, Kirna mõis ja lõuna, Särevere mõis, Laupa mõis, Käru muuseum ja koju sõit.
Lennart Meri astus 6. oktoobril 1992 aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles.
Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president.
Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.
Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.
Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.
Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.
Näitlejad: Laval: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep (Eesti Draamateater), Rasmus Kaljujärv (Ekspeditsioon) või René Reinumägi, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater) või Karl Laumets, Eva Koldits, Ragnar Uustal, Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves.
Autor: Jaak Jõerüüt
Lavastaja: Karl Laumets
Kunstnik: Eva Maria Põldmäe
Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi
Valgus: Rene Liivamägi
Muusika: Robert Jürjendal
Kostüüm: Antonio Lätt
Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)
Tehniline produtsent: Siim Sareal
Etenduse juht: Kristin Uusna.
Buss väljub kell 18.00 Arukülast.
Kell 14.00 kontsert teatrisaalis, kus esinevad Heidy Tamme, Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.
Kontsert kestab 1h 25 minutit.
Pärast väike kohvipaus.
Töötoad toimuvad igal pühapäeval kell 18.00-20.00
Töötoa osalustasu on 20€ millele lisandub materjalitasu umbes 2 €.
Oma osalemisest töötoas palun kindlasti ette teatada tel 55 561 144 või info@tuulekell.eu. Kohtade arv on piiratud!
Vilmar Schiff ütleb, et seansile tasub tulla, kui on soov ja tahtmine kohtuda iseendaga. Kuigi kindlasti tasub tulla ka lihtsalt uudishimust või kauneid helisid nautima nagu kontserdile – gongide ja kausside harmoniseeriv ja tasakaalustav mõju seisnebki peamiselt selles, et nende tekitatud ülemhelid aitavad inimesel lõdvestuda ja stressist vabaneda. Heliteraapia on abiks ka erinevate terviseprobleemide puhul nagu valud, väsimus, unetus, peavalud jpm.
Riietu mugavalt, kaasa matt, pleed
Doktor, appi!
Eestlane kannatab lõputult valu ja vaeva, enne kui viimases hädas arsti juurde läheb. Aga siis on asi
juba nii hull, et tema suust kostab karjatus: „Doktor, appi, ma enam ei suuda!“. Ja arst mõtleb
endamisi: „Kus te varem olite, nüüd on juba hilja!“, aga välja öelda ta seda muidugi ei saa. Etenduses
tahavad mitmed patsiendid doktori jutule pääseda, aga kas ja kuidas nad abi saavad, see selgub ehtsa
huumori vaimus. Doktor peab ka siis diagnoosi panema, kui ta kahtleb, kas süütu nunn on tõesti
rase… Selle komöödia kirjutas ameeriklane John Patrick ja lavastas Anne Paluver, mängivad Henrik
Normann, Kaili Närep, Vladas Radvilavicius ja Lisabet Loigu. Nad saavad ennast proovile panna
mitmetes erinevates osades, sest laval on arstid ja õed, nais- ja meespatsiendid. Ja algavadki
pöörased lood hämmastava doktori vastuvõtul.
Raamatukogus on väljas valik XIX sajandil välja antud gravüüride reprodest, mille on koostanud Linda Alekõrs ja välja andnud kirjastus “Kunst” 1983 aastal.
