Raasiku valla
sündmuste kalender

Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 50 minutit.

Autor → Reginald Rose
Lavastaja → Hendrik Toompere
Kunstnik → Ervin Õunapuu
Valguskujundajad → Hendrik Toompere ja Priidu Adlas
Helikujundajad → Lauri Kaldoja ja Tristan Rebane
Videokujundajad → Hendrik Toompere ja Tristan Rebane
Tõlkija → Anu Lamp

Osades → Hendrik Toompere, Raimo Pass, Andres Puustusmaa, Jan Uuspõld, Viire Valdma, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Harriet Toompere, Martin Veinmann, Merle Palmiste, Karmo Nigula, Markus Luik, Jüri Antsmaa

Kas saadame ta surma või jätame ellu? Paari tulise tunni jooksul tuleb 12 vandekohtunikul jõuda üksmeelsele – just, üksmeelsele! – otsusele, kas 19-aastasele noormehele esitatud mõrvasüüdistust võib pidada tõestatuks ja ta läheb elektritoolile või pole põhjendused piisavad ja ta jääb ellu. Kaalul on rohkem kui kohtulugu: inimelu väärtus, õigusemõistmise subjektiivsus. Kuidas saab otsustada teise inimese elu üle, kui otsustajatel endil on täiesti vastandlik maailmavaade, elukogemused ja eelarvamused?

Reginald Rose’i „12 vihast meest“ on USA 20. sajandi näitekirjanduse ja filmiklassika raudvara, mis jõudis esmalt televisiooni, siis teatrilavale ja 1957. a kinno, režissööriks Sidney Lumet. Lugematu hulk lavatõlgendusi on selle näidendi abil käsitlenud nii rassiküsimusi kui ka muid parajasti ühiskonnas tuliseid vastasseise. Eestis on selle lavastanud Mikk Mikiver Vanemuises (1997) ja Mart Koldits EMTA lavakunstikooli 28. lennuga Paides pealkirjaga „12 vihast“ (2018).

Esietendus 4. märtsil 2023 Eesti Draamateatri suures saalis.

Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 3 tundi ja 10 minutit

Autor → Jordi Galceran
Lavastaja → Hendrik Toompere
Kunstnikud → Riina Degtjarenko ja Ervin Õunapuu
Tõlkija → Margus Alver

Osades → Priit Võigemast ja Hendrik Toompere

Igaühel on raha vaja, aga…

JUHATAJA: Kuulge… Kahjuks asjad nii ei käi. Krediidikomitees vaadatakse iga laenutaotlus luubiga üle, ja midagi pole parata, aga teie ei täida minimaalseidki tagatisnõudeid. Te võite mõnes teises pangas õnne proovida, aga ausalt öelda ma kardan, et ilma tagatisvarata ja ilma maksujõuliste käendajateta on teil laenu saada väga raske.
ANTONI: Raske, kuid mitte võimatu.

Selle dialoogiga on vigurid malelauale seatud, avangu teinud ja läheb lahti manipuleerimise meistrikursus. Tegelasi on vaid kaks, pangast laenu küsima tulnud mees ja pangakontori juhataja. Mängu ilu ja põnevus sünnib aga sellest, kuidas hakkab muutuma väljapressija ja järeleandja, olukorra peremehe ja tupikus olija positsioon. Duelli ei peeta mõistagi mitte jõuga – ei, kõik jääb lauataguse vestluse vormi. Kuid ometi saatused pöörduvad! Manipuleerija parim abimees on teadagi teise inimese hirm. Toida hirmu vajalike sõnadega, anna talle piisavalt materjali ja ta ehitab inimesele silme ette kõikvõimalikud ja -võimatud kohutavad pildid ja aitab neid kujutlusi ka tõe pähe võtta. Tuleb tuttav ette ka eesti viimase aja avalikest debattidest?

Autor Jordi Galceran on öelnud, et talle on alati meeldinud lood kelmidest ja et peaaegu kõigis tema näidendites on tegu petturitega. Küsimusele, kas ta on ise kunagi olnud manipuleerija või manipuleeritav, vastas ta: „Minu elul pole minu näidenditega midagi pistmist. Aga kõik me oleme manipuleeritava rollis. Piirdun sellise vastusega, et ma olen abielus“ (intervjuu „Lekke“ kavalehel).

„Pangalaen“ on Hendrik Toompere neljas Galcerani-lavastus Eesti Draamateatris, varasemad kolm on: „Grönholmi meetod“ (2008), „Cancún“ (2011) ja „Leke“ (2013).

Esietendus 17. jaanuaril 2015 Eesti Draamateatri väikeses saalis.

Art Management Groupi lavastus suhtekomöödia „Pikk nädalavahetus”.

Lavastajaks Ivo Martinsons Lätist.

Neli sõpra otsustavad ühel Halloweeni õhtul üksteisele ainult tõtt rääkida. Mis see siis ära pole!? Või siiski? Igatahes võtavad nad appi ühe iidse joogi, mis sellele kaasa aitab. Peo perenaine on Peruu reisilt kaasa toonud kummalist värvi joogi, mida indiaanlased joovad enne abiellumist. Kes seda joob, ei saa rääkida muud kui tõtt, ja kes selle välja kannatab, saab paari pandud. Mõni ime, et inkad välja surid! Harilikult möllavad suhtekomöödias väikesed ja suured valed, aga siin räägitakse ainult tõtt. Korraga nii õudne kui naljakas!

Ameerika autori David MacGregori komöödia on tõlkinud Heiti Pakk, lavastanud Heiti ja Rein Pakk, mängivad Ott Sepp, Kaia Skoblov, Indrek Taalmaa ja Marika Barabanštšikova.

Maailma parim halb ema ehk laste ees ei ropenda, raisk!

Autor: Andra Teede

Lavastaja: Sveta Grigorjeva

Laval: Piret Krumm

Kunstnik: Elisa Sinisalu

Valguskunstnik: Karolin Aatonen

„Maailma parim halb ema“ on nutmaajav komöödia, mis tegeleb tuhandete emadusega kaasnevate küsimustega.

Kui raske ikka on ema olla? Avaned kui tulbiõis, lükkad aga lapse välja ja kasvatad ta mahetoidu, malbete sõnade ja ekraanivabalt üles. Ise samal ajal täidad oma tassi, ronid karjääriredelil, pakud armsale perekonnale neli korda päevas sooja sööki, pesed kõigi sokke, tunned Montessorit, teed kakssada Kegelit ja sada kükki päevas ning muidugi hoiad romantikat suhtes elus. Lihtne ju! Mida need tänapäeva naised kogu aeg kurdavad?

Mida sa kurdad kui su sõbranna laps tunneb kõiki maailma hümne samal ajal kui sinu võsuke lakub põrandalt alles tolmu? Kurdad, sest kardad, et midagi läheb valesti? Sest kui midagi valesti läheb, on alati ema süüdi.

Armastatud näitekirjaniku Andra Teede näidend „Maailma parim halb ema“ põhineb tõestisündinud lugudel, mida on pajatanud kümned ja kümned noored emad meie ümber. Sveta Grigorjeva toob lavastusse kriitilise pilgu rollidele, mida ühiskond naistele peale surub. Laval on esimest korda üksi näitleja Piret Krumm.

Lavastuse väljatoomist toetab Eesti Kultuukapital.