Ivo Eensalu 100. lavastus! “KORDUSEKSAM” Lavastaja: Ivo Eensalu. Osades Indrek Taalma ja Marika Korolev.

Ivo Eensalu 100. lavastus!

“KORDUSEKSAM”

Lavastaja: Ivo Eensalu
Autor: Israel Horovitz ning tõlkinud Annabel Korolev.
Mängivad: Marika Korolev ja Indrek Taalmaa
Muusikaline kujundus: Ivo Eensalu
Lavakujundus ja grimm: Marika Korolev, Hille Leiten

Algus 19.00, kestab ligikaudu 2,5 tundi

Kas oled kunagi tundnud, et sind on koolis ebaõiglaselt hinnatud? Ehk on halb
eksami tulemus mõjutanud koguni edaspidist käekäiku, nullinud
võimaluse astuda ülikooli ja sundinud loobuma unistustest?
Selles loos on kõik valesti läinud alates päevast, kui õpilane eksamil
läbi kukkus. Mis saab siis, kui saatus pakub võimaluse kohtuda oma õpetajaga
aastakümneid hiljem ning tegu ei ole enam õpetaja ja õpilase suhtega? Mida
teineteisele ette heita, millega õigustada toonast käitumist? Kui panna aastaks majja
kinni kaks eri soost, eri vanusest ja erineva sotsiaalse taustaga inimest, tekib
küsimus, kas nad suudavad leida ühise keele? Endised jõujooned on muutumas ja
rollid paljuski vahetunud. Kuud mööduvad ning päevavalgele tulevad asjaolud, mis
muudavad mõlema persooni maailmavaadet. Üles kerkinud keerulised küsimused
saavad teistsuguse vastuse kui algul arvatagi oskaks.
Teekond täis nuttu, naeru ja äratundmisrõõmu.

Kogu etendust saadab ülimalt kaunis klassikaline muusika. A.Vivaldi, J.S.Bach,

J.Brahms, W.A.Mozart, R.Schumann, S.Rahmaninov, jne.

NB! kohad nummerdamata ning kehtib põhimõte “kes ees, see mees”.

Rakvere Teatri koguperelavastus “Kessu ja Tripp”

Autor Robert Vaidlo
Dramatiseerija ja laulusõnade autor Urmas Lennuk
Lavastaja Eili Neuhaus
Kunstnik Reili Evart
Helilooja ja muusikaline kujundaja Hando Põldmäe
Valguskujundaja Märt Sell
Osades Tuuli Maarja Möller, Madis Mäeorg, Silja Miks, Johannes Richard Sepping

Ma Kessu, ma Kessu, ja mina olen Tripp…
Kessu suurim soov on see, et tal oleks jälle isa, aga nagu ema ütleb ei kasva isad puu otsas. Nõnda leiab ta tsirkuseraamatust endale sõbraks Tripi, kellega võetakse ette kummalisi seiklusi. Üheskoos käiakse poes, mõeldakse välja söögiautomaat ning püütakse igati aidata Kessu ema rasketes majapidamistöödes. Kuid nagu lastel juhtub – tahad head, välja kukub pundar pahandust! Siiski aitab Tripp Kessul mõista, et ka kõige suuremad soovid võivad kunagi täituda.

“Kessu ja Tripp” on südamlik ja mänguline lugu lastest, emadest ja raamatutest, kus teinekord leidub rohkem seiklust kui telefonimängudes.
Esietendus 9. detsembril 2023 suures majas.
Lavastus sobib alates 4. eluaastast.
Detsembri etenduste järel ootame lapsi traditsioonilisele põnevate tegevustega jõulumaale, mis sel aastal kannab nime TRIPI TRIKIMAA. Tulemata ei jää ka jõuluvana. Soovitame laulu või luuletuse asemel sel aastal välja mõelda ja selgeks õppida lahedaid trikke, mida ühekaupa või ühiselt jõuluvanale paki lunastamiseks esitada. Tasub varakult nuputama ja harjutama hakata!

Loe ka meie teadaannet (klõpsates avaneb uudis) maailma parimatele trikimeistritele! Auhinnaks trikitajatele on Rahvusringhääling välja pannud väljasõidu telemajja koos saatetegemise telgitaguste uudistamisega. Sõidutame võitja pealinna ja toome koju tagasi ka.

Rakvere Teatri etendus Aleksandr Ostrovski “Süüta süüdlased”

Draama elust enesest
Unine provintsilinnake kusagil Venemaa avarustes. Aeg liigub seal omasoodu. Tööd tehakse nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Argitoimetustele pakuvad vaheldust trahterid, klubid ja väike teater.

Pärast seitsmeteistaastast eemalolekut saabub oma kodulinna traagilise saatusega näitlejanna. Mis on aja möödudes teisiti? Mis vaevab tagasitulijat? Kuulsa naise saabumine kütab kirgi, annab põhjust intriigideks ja kadeduseks.

Lugu süütundest, andestamisest ja ideaalidest. Iga eksimus on õppetund. Iga lootus on tuluke, mis valgustab minevikku, olevikku ja tulevikku. Usk, lootus, armastus suudavad inimest juhtida ka siis, kui moraalne allaandmine ja südametunnistuse piinad muutuvad talumatuks.

Esietendus 4. märtsil 2023 Rakvere Teatri suures saalis.
Etendus on kahes vaatuses ning kestab 2 tundi ja 10 minutit.
LAVASTUSMEESKOND

Autor Aleksandr Ostrovski “Без вины виноватые”
Tõlkija Peeter Volkonski
Lavastaja Eili Neuhaus
Kunstnik Reili Evart
Valguskujundaja Märt Sell
Osades Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Liisa Aibel, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer, Margus Grosnõi, Imre Õunapuu, Jaan Tristan Kolberg (külalisena)

Kogupereetendus “Piip ja Tuut piparköögis”

Etendus nagu kokasaade, mille käigus tutvustatakse piparkoogi ajalugu, eksootiliste maitseainete ja kodumaiste koostisosade päritolu, tehakse trikke ja lauldakse, nagu köögis ikka, sest toit peab valmima hea tuju ja hea hooga. Etenduse jooksul sünnib vaatajate silme all ehe piparkoogitaigen ja lõpuks saavad ka piparkoogid ahjuküpseks ning sobivad maitstagi, kui just kõrbema ei lähe, sest paar korda on sedamoodi juhtunud, et Piip ja Tuut unustasid end koos vaatajatega lustima ja alles kõrbelõhn tuletas meelde, et keegi peaks ka ahjul silma peal hoidma.

Esietendus aastal 2011 Piip ja Tuut Mängumajas.

Autorid, lavastajad, näitlejad: Haide Männamäe ja Toomas Tross.
Laulu „Esimene lumi“ autor Venno Loosaar.

Vana Baskini Teater. Etendus Antto Terras: KALEVIPOJAD- MADE IN FINLAND

Julge eestlase rind on rasvane ja jultunud pealehakkamine tähendab poolt võitu?

Eestlased on alati uskunud endasse, ja sellele tõele on rajatud ka kahevaatuseline komöödia ”Kalevipojad – Made in Finland!”. Näidendile pakub raamid Soome, aga sisu eest vastutavad julged eestlased. Eesti ja Soome rahvad on nüüdseks juba üle 30 aasta jagu marssinud ühisel rajal. On olnud rõõmu ja raskust, teineteisemõistmist ja mittemõistmist, nagu elus ikka.

Kalevipojad on käinud põhjanaabri juures rikkaks ja õndsaks saamas alati. Ka sellel korral seavad vahvad Eesti mehed sammud lombi taha ennast kehtestama. Tegus inimene leiab tööd alati, ja võtab vastu ka selliseid ülesandeid, millest jõud üle ei käi. Ehitamine, lammutamine, tohterdamine ja laulmine – käkitegu! Samas saame paralleelselt jälgida, kuidas ja milleks mindi Eestist Soome juba ennemuistsel ajal. Ja kas minemise põhjused on aastasadadega üldse väga muutunud.

Koduigatsus ei lase ühel õigel eestlasel välismaal olles rahulikult magada. Raha pärast võõrsil rabelemine ei sobi igale inimesele. Vahel juhtub ka nii, et lohutaja leidub kohalikust kõrtsist, ja sellest need jamad alles algavad. Ka kriminaale maailm proovib meelitada ausaid, tööle tulnud mehi oma kleepuvasse võrgustikku. Soome on lihtne minna, aga seal on raske olla – nii usub vanarahvas.

Elumaitseline Kalevipojad lahendab iga olukorra huumoriga. Nii raske ei ole kunagi, et naerda ei jõuaks. Soome läinud mehed on suuremad kui nende saatus. Kohalike eelarvamused ei sega elamist ja töötamist.

”Kalevipojad – Made In Finland!” on komöödia, milles reaalelu tragöödia, naabrimehelik huumor ja optimistlik eestlus moodustavad ühes säriseva terviku. Enne kui Soome tööle lähed, vaata ära see näidend! Ja äkki pärast ei lähegi, või kui ikka lähed, siis palju targemana.

Lavastaja Antto Terras

Kirjanik Antto Terras (s. 1973 Tallinnas) on Eesti päritolu Soome kirjanik, näitekirjanik ja lavastaja.

Antto Terras (s. 1973 Tallinnas) on Eesti päritolu Soome kirjanik, humorist ja lavastaja, kelle sulest on ilmunud 19 raamatut ja 7 näidendit. Kalevipojad on tema esimene teatritöö kodu-Eestis.

Mängivad: Jan Uuspõld, Indrek Taalmaa, Ott Sepp
Etenduse kestus 2 h ja 20 min

I ADVENT

Süütame koos esimese advendiküünla ning alustame jõuluaega

Õnnistus toob Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga

Meeleolu loovad Raasiku Rahvamaja tantsijad

Valgust toob ja tuleilu loob tuletrupp Flaamos

Joome teed ja sööme piparkooke

 

Valdo Jahilo “KÕBUS JA LÕBUS”. Pille Pürgi autobiograafiline monoetendus.

Valdo Jahilo

KÕBUS JA LÕBUS

Pille Pürgi autobiograafiline monoetendus

Eesti armastatuim naisparodist ja näitleja Pille Pürg astub oma autobiograafilises monoetenduses „Kõbus ja lõbus“ vaatajate ette erakordse avameelsusega.

„Enne naera enda üle, alles siis võta teised ette,“ kõlab tema juhtmõte.

Oskus ennast ja teisi jälgida ning läbielatut talletada teeb tema loost tõelise ajastu märgi, milles vaadatakse halastamatu otsekohesusega teatrielu kulisside taha, meenutatakse harvaesineva detailitäpsuse, nakkava huumori või sügava traagikaga vürtsitatud elu- ja lavasündmusi.

Ja otse loomulikult ei puudu ka pöörased paroodiad ja lõbusad laulunumbrid. Naerda saab pisarateni, aga ka läbi pisarate.

Etenduse on kirjutanud Valdo Jahilo, toetudes Pille Pürgi elulooraamatule” Pisarais päikesetüdruk”, mille autor on Verni Leivak.

Komöödiateatri esietendus “Lumevangis”. Lavastaja Egon Nuter. Osades Tõnu Oja ja Piret Kalda.

Patrick naudib oma üksildast elu ja on äärmiselt üllatunud, kui metsiku lumetormi ajal tema uksele koputatakse. Sisse astub Judith, elurõõmust pakatav naine kõrvalkülast, kellel on üks kummaline palve… Patrick loodab, et ta lahkub varsti, aga ilm muutub üha hullemaks. Riigis kehtestatakse hädaolukord ja nad on sunnitud mitmeks päevaks sama katuse alla jääma. Populaarne inglise autor Peter Quilter kirjutas näidendi „Lumevangis“ (Snowbound) 2020 esimese koroona lockdown’i ajal. See räägib kahest väga erinevast inimesest, kes peavad olude sunnil koos olema, ilma teineteist hulluks ajamata. Liigutav ja naljakas lugu lähedusest ja üksildusest, naerust ja pisaratest, lumest ja päikesest, pitsast ja veinist.

Viljandi Lasteteater “Reky” kogupereetendusega “Pipi Pikksukk”

Siin elab Pipi Pikksukk,
hulahopp, hulahei, hulahopsassa,
siin elab Pipi Pikksukk,
siin elan lihtsalt ma.

Pipi Pikksukk tuli laev Keksutajalt maale, kaasas Härra Nilsson ja
kohver kuldrahadega.
Esimese asjana ostis ta endale hobuse ja seadis end sisse oma koju
Segasumma suvilasse isa ootama.
Nimelt oli Pipi isa ühel tormisel ööl üle laevaparda merre uhutud. Väike
ja maailma tugevaim tüdruk on aga kindel,
tema isa tuleb tagasi tema juurde, ükskõik mida teised arvavad.
Ta tuleb, on Pipi kindel arvamus.
Pipi aitab alati endast nõrgemaid ja tema õiglustunne on õigel kohal.
Ta teab, et kui isa tuleb teda otsima, siis just Segasumma suvilasse.

“Ärge minu pärast kartke, mina saan alati endaga hakkama!” hõikab väike
Pipi.
See on üks imeline lugu väikesest tüdrukust- sõprusest, kodust,
lootusest ja armastusest.

Tõlkija: Vladimir Beekman
Lavastaja: Kadri Paldra
Nimiosas: Krete Paldra
Teistes osades: Gertu Pikkor, Allar Arula, Mirjam Puskarenko, Ramon Mändul, Kadri Paldra, Tauno Paulus, Karmen Sikk, Artjom Jaskevits, Nora-Mia Pai jpt.

Muusikaline kujundus: Kadri Paldra ja Tauno Paulus
Lavakujundus: Ingmar Teder ja Ruta Teder
Heli ja valguskujundus: Ruta Teder

Soovituslik alates 4.eluaastast.

Pikkus 1.40

Esietendus 19.04 2023 Viljandis
Etendus on 2 vaatuses.

Fotod Valdo Ots ja Kadri Paldra

Pärnu Teater Endla külalisetendus “Hotell laibaga”. Sooduspiletid müügil 26. oktoobrini.

Mõrvarite eneseabigrupi viis liiget – endine baaridaam Pretty, koleeriline kokk Horst, idealistlik Jayashree, koristamisraevus Ingolf ja hajevil Tädike – sööstavad oma elu suurimasse seiklusse. Nad avavad hotelli Õnnelik Viis, millele loodavad hotelliliidult saada viis tärni. Avamisärevusele lisab vürtsi tõsiasi, et hotelli esimesteks külastajateks on eneseabigrupi endine psühholoog ja tema abikaasa, aga tõeliselt läheb olukord üle käte siis, kui tärnide arvu üle otsustava inspektori saabudes avastatakse fuajeest laip. Järgneb tempokas peitusemäng, kus igaüks on mõrvarina kahtluse all, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb siiski kokku hoida!

„Hotell laibaga“ autoriteks on kaheksa saksa krimikirjanikku, kes selle mõrvakomöödia 2018. aasta suvel kaheksapäevases loomelaagris välja mõtlesid ja üheskoos kirja panid. Sama meetodiga on nad varem loonud kaks kriminaalromaani.
Kadri Rämmeld – Dr. Silke Hufenreuther

Lii Tedre, külalisena – Tädike Schröder

Carita Vaikjärv – Pretty Wummen

Tambet Seling – Ingolf Kamp-Bornhofen

Fatme Helge Leevald – Jayashree Lohse

Priit Loog – Horst Klotz

Indrek Taalmaa, külalisena – Hajo Zeisig

Ireen Kennik – Astrid Aufderhöhe

Lavastaja

Enn Keerd

autorid

Die Acht
(Peter Godazgar,
Kathrin Heinrichs,
Carsten Sebastian Henn,
Jürgen Kehrer,
Tatjana Kruse,
Ralf Kramp,
Sandra Lüpkes,
Sabine Trinkaus)

tõlkija
Anne-Ly Sova

kunstnik
Liina Unt

valguskunstnik
Margus Vaigur

muusikaline kujundaja
Feliks Kütt