Esinevad ansamblid ONUD ja KURJAD PLAANID. DJ Lenny LaVida.
Õhtujuht Peep Raun ja jaanimängud. Õnneloos, näomaalingud, hobused, batuudid, õhupalliloomad. Erinevad söögid ja joogid, jäätis ja palju muud.
Rahvatantsijad Lapulised, Marike ja Pihlakobar.
Autor: Andra Teede
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Hanna Allsaar
Osades: Helgi Sallo, Karmel Mäesalu, Maria Teresa Kalmet, Harry Kõrvits, Lauri Liiv, Mark Erik Savi ja teised.
See ajaloofaktidele põhinev eluline draama, mille tegevus leiab aset aastatel 1938-1941, jutustab ühest väikesest kuurortlinnast ja selle värvikatest inimestest sibist primadonnadeni. Näidendina ühtaegu naljakas ja nukker. Mängus on armastus, kaotus, keerulised suhted, valusad mälestused. Kõigil tegelastel on siin oma saladus, mis koorub päevavalgele tasapisi ja hakkab määrama nende otsuseid ja saatust. Nii mõnigi küsimus saab vastuse, aga on midagi, mis jääb alati mõistmatuks, nagu elus ikka.
Haapsalu kuurordi teenindamiseks eelmise sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma salapäraselt suurejoonelise puitpitsilise jaamahoonega ootab teid auruveduri huike saatel meeleolukale ajarännakule. Siit on voolanud linna suvitajaid ja pidulisi ning lootusrikkaid tõbiseid, kes arvasid, et mudaravi on lõplik lahendus nende elulistele probleemidele. Ajaloo pöördelistel aastatel on siin keerelnud sündmused, mis on mõjutanud iga eestlase elu. Siit on põgenetud paatidega Rootsi ja saadetud loomavagunitega Siberisse.
Kriitik Danzumees kutsub vaatama: „Palun rohkem „Viimase vaba suve“ taolist asukohaspetsiifilist, ajaloost tõukuvat, emotsioone äratavat ning eri vanuses tegelaste ja huvitavate karakteriarengutega ja puäntegi pilduvat teatrit!“ (ARVUSTUS | „Viimane vaba suvi“ äratab emotsioone, on huvitavate karakteriarengutega ja pillub puänte: https://epl.delfi.ee/artikkel/120392741/arvustus-viimane-vaba-suvi-aratab-emotsioone-on-huvitavate-karakteriarengutega-ja-pillub-puante )
Lavastus valmib koostöös Haapsalu Raudtee- ja sidemuuseumiga. Etenduse pilet annab õiguse külastada samal päeval tasuta ka muuseumi.
Esietendus: 12. juuli 2025
Mängukoht: Haapsalu raudteejaam
Istekohad asuvad tõusuga tribüünil.
Kestus 3 tundi ja 10 minutit, ühe vaheajaga.
Vanusepiirang 12+
Hei, hei! Tänasest, 16. aprillil, neljapäeval, läksid SADU piletid müüki Piletimaailma.
Piletid müügil ka kohapeal Aruküla rahvamajas.
Ootame teid kell 18.00
Plaate keerutab dj Lenny LaVida.
Kell 19.00 astub lavale ansambel Sadu.
Piletid müügil siin:
https://www.piletimaailm.com/…/151637-sadu-arukula…
Pilet 25 €. Eelkooliealised tasuta.
Info 5292550 kultuurijuht Garina Toomingas
RAIM
Muusikaline suvelavastus Raimond Valgrest
Raimond Valgre – sõpradele lihtsalt Raim.
Kes oli see mees kõigi nende kaunite laulude taga? Piltidel päikesest pruun, särava naeratusega rahva lemmik. Popstaar enne, kui see sõna üldse kasutusele tuli. Tütarlaste unelm ja emade hirm – iga peo intrigeeriv keskpunkt. Mõned ütlevad, et Raim oli romantik või elukauge unistaja, teised, et elupõletaja, joomar, lootusetu südametemurdja. Igal juhul oli ta kunstnik – nii elus kui loomingus.
Lavastus „RAIM” avab Raimond Valgre loo nii, nagu me pole seda varem näinud.
Toimumispaigaks on praegune Kuursaal – kunagine Rannasalong, kus võis Valgret näha musitseerimas klaveri, kitarri, akordioni või trummide taga ja kus tema muusika svingis esimest korda läbi vabameelsete suveööde.
Pärnust saab loos mitte pelgalt taust, vaid võrgutav kaaslane – linn, mille kuumad liivad, meresoolased huuled ja pulbitsev valgus kujundasid nii mõnegi olulise hetke Raimond Valgre elust.
Näiliselt on kõik Pärnu suved sarnased. Aga alati on miski ka teisiti, sest Raim ei saabu mitte kunagi sama mehena, kellena ta tuli varem.
Kõigi nende valsside ja tangode saatel kukkusid pommid ja varisesid kokku elud. Ka Raimondi oma. Mürisev sõda, vahetuvad riigikorrad, suhted sõprade ja naistega ning üha süvenev alkoholilembus muudavad seda rõõmsameelset, hollywoodlikke lööklaule kirjutavat meest tundmatuseseni.
Lavastus jälgib Raimond Valgre suvesid Pärnus – 1939 kuni 1949 –, kuid liigub ajas tagurpidi, kibedast enesehävitamisest lootusrikaste unistuste poole. Nii muutub teekond poeetiliseks tagasivaateks: publik näeb Raimondi elu mitte hääbumas, vaid särama löömas.
Igal ajal on oma raimondid, kes püüdlevad lava ja publiku armastuse poole. Kaili Viidase lavastuses astuvad lavale tänase põlvkonna noored näitlejad, muusikud ja tantsijad, kes aitavad hoida elus idealistlikku usku paremasse homsesse. Läbi kolme vaatuse ühendavad noored artistid elava muusika, tantsu ja draama, et tuua lavale nii legendaarsed lood kui ka nende taga olev inimene – vastuoluline, haavatav, kirglik ja õrn.
„RAIM” on lugu heliloojast, kelle laulud on Eesti kultuuri lahutamatu osa, ja linnast, mis neile lauludele andis lõputu suve kustumatu valguse.
LAVASTAJA: Kaili Viidas
AUTOR: Ott Kilusk
KOSTÜÜMIKUNSTNIK: Gerly Tinn
LAVAKUJUNDAJA: Indrek Aija
VALGUSKUNSTNIK: Ivar Piterskihh
MUUSIKAJUHT: Feliks Kütt
LAULUÕPETAJA: Ele Sonn
KOREOGRAAF: Ingmar Jõela
OSADES:
Sander Roosimägi,
Simeoni Sundja, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Mihkel Kuusk, Johannes Richard Sepping (Rakvere teater), Hele Palumaa (Tallinna Linnateater), Luisa Lõhmus, Saara Kaljujärv, Silva Pijon (Must Kast), Hardo Adamson, Harriet Toompere (Eesti Draamateater), Carmen Mikiver (Endla teater), Indrek Taalmaa, Argo Aadli (Tallinna Linnateater),
Muusikud, tantsijad jt
Korraldaja Varblane katusel OÜ.
Koostööpartner MTÜ Pihlakse.
Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Pärnu linn.
Osatäitjad:
Charon, allilma paadimees: Tamar Nugis, Raiko Raalik
Niobe, Teeba kuninganna: Elena Brazhnyk, Kristel Pärtna, Kadri Raalik
Hades, allilma valitseja: Mart Laur, Priit Volmer
Leyla, Charoni ja Niobe tütar: Karis Trass, Aule Urb
Sõdur: Juuli Lill, Helen Lokuta
Hypnos, unejumal: Rafael Dicenta, Heldur Harry Pőlda
Liigkasuvõtja: Mart Madiste, Reigo Tamm
Niobe alter ego: Arina Kotova
Charoni alter ego: Mehis Saabel
Ooperi tegevus leiab aset Vana-Kreeka müütidest tuttavas allilmas, surmajumal Hadese kuningriigis. Paadimees Charon on aegade algusest saadik sõidutanud lahkunute hingi paadiga üle allilma jõe ning olnud oma isanda täpne ja töökas abimees. Kuid ühel päeval on hingede hulgas noor ja kaunis Niobe ning juhtub midagi täiesti ootamatut – Charon armub neiusse. Ja leiab ka vastu armastust, mille tulemusena jääb Niobe lapseootele. Ehkki Niobe ise ei taha Charonist lahkuda, soovib paadimees, et tema laps sünniks elavate maailmas ja teeb midagi täiesti ennekuulmatut ja seadusevastast: aitab Niobel unejumal Hypnose kuningriigi kaudu allilmast põgeneda. Kuid Hades märkab kohe, et üks hing on puudu ja ähvardab Charonit julmalt karistada …
Nagu ooperitele kohane, toob järgnev sündmuste keeris ohtralt võimalusi kaasaelamiseks, saab nutta ja naerda ning hoida kinni hinge üllatava lõpplahenduse ootuses.
Laval
SAARA PIUS (Nuutrum)
FRANZ MALMSTEN
LAURI SAATPALU
Autor A. H. TAMMSAARE
Dramaturg ELMO NÜGANEN
Lavastaja PEEP MAASIK
Lavastaja assistent KAISA-KADI PILT
Inspitsient CAROLYN MARDIM
Helilooja MARTIN AULIS
Kunstniku assistent MARJE SEPP
Valguskujundaja SANDER ALEKS PAAVO
Grimmikunstnik MERLE LIINSOO
Lavameister MATHIAS LEEDO
Kostümeerija AGE MAASIK
Ajatu klassika, mis kõnetab ka tänapäeval
Elmo Nüganeni dramatiseering A. H. Tammsaare 1935. aastal ilmunud romaanist toob teatripublikuni loo, milles peitub enamat kui peegeldus ühest ajastust. Tegevus leiab aset Eesti riigi esimesel iseseisvusajal, ent Tammsaare ei sea oma tegelasi rangelt ühte ajaraami – nende dilemmad, tunded ja siseheitlused võiksid samahästi kuuluda ükskõik millisesse kümnendisse. Just selles romaani “Ma armastasin sakslast” jõud seisnebki.
See on lugu inimesest ajas. Süütundest ja õigustamisest. Südametunnistusest, mille hääl ei vaiki, ning tõest, mida on vahel mugavam eirata. Inimsuhted, võim, enesepettus ja igatsus – need teemad ei ole kaotanud oma aktuaalsust. Vastupidi, ajaga muutuvad need ainult põletavamaks.
Lavastus ei anna vastuseid, see küsib. Ja paneb kuulama. Eelkõige iseennast.
Esietendus 13. juunil 2025 Olustvere mõisa küünis.Etendus on kahes vaatuses ja kestab ligikaudu 2 tundi ja 30 minutit.
Etendused toimuvad Olustvere mõisa küünis Viljandimaal.
Asukoht kaardil: Google Maps
Kohvik ja teatrikassa avatakse 1 h enne etenduse algust.
Tribüün on astmelise tõusuga.
Etenduspaiga eripäradest ja tribüüni ehitusest lähtuvalt ei lubata hilinejaid etendusele.
Suveootuskontsert Arukülas. Esinevad naiskoor Gaudete ja segakoor Jõelähtme. Dirigent Mait Männik ja klaveril Tiina Renser. Kontsert tasuta.
Ootan väikseid ja suuri noori tähistama lastekaitsepäeva! Väikestele on Võlulossi batuut, suurematele Robinsoni rada ja kõigile täispuhutav jalgpallisein. Olete oodatud. TASUTA.
Rahastab Raasiku VV.
Korraldab MTÜ AKS. Tervitustega kultuurijuht Garina Toomingas
Silmade kontroll: kuivsilmatest, silmarõhu mõõtmine, optilised päikeseprillid.
Eelregistreerimine telefonil 5292550
4. juunil kell 19 Aruküla rahvamaja ees Aruküla 16. kohvikutepäeva koosolek. Kui soovid avada oma hoovis kohvikut siis ootan Sind ka koosolekule. Kui ei saa tulla aga soovid avada siis saada info meilile garina@kultuuriselts .eu ja number 5292550.
